25.8.09

Yor, the Hunter from the Future


Il mondo di Yor (1983)

'Yor's world, he's the man'

Tegemist siis ühe lollima või siis geniaalsema filmiga, mida viimasel ajal vaadanud. Ei oska hetkel otsustada kumb, sest see piir kipub päev-päevalt väiksemaks jääma. Igatahes film põhineb umbes samanimelise koomiksil, 'Yor, the hunter', mis räägib ühest ürgaja kütist. Film ise aga tundub rohkem maha tegevat 'Conan the Barbariani' ja siis veidike 'Star Warsi'... Jah, selline sümbioos fantaasiast ja ulmest ning mõlemast jätab mulje, et see ajukirurgia läks üle ootuste halvasti. Järgnev sisaldab massiliselt spoilereid, aga miks ka mitte, ei usu, et keegi kohe vaadata tahaks.


Yor on niisiis üks koopamees/kütt. Ta on kuidagi üksi täisealiseks elanud maailmas, kus elutsevad hiidsisalikud ja autosuurused nahkhiired. Ehkki tõenäoliselt hõimud, kes end temaga seostunud, on mingil moel välja surnud, sest see on mehele kogu filmi jooksul kõige omapärasem tunnusjoon. Teiste hukk. Ühel seiklusel päästab Yor vanamehe nimega Pag ja kena ürgnaise Ka-Laa papist tritseratopsi küüsist, kelle ta tapab oma kivivasaraga. Seejärel terve nende hõim tähistab ja Ka-Laal tekivad Yori vastu tunded, sest ta pole nagu teised mehed. Pidu jääb aga üürikeseks, sest seda hõimu ründavad lillad karvased koopamehed ja võtavad kõik naised ja lapsed vangi. Yor võitleb küll vapralt, aga siis lüüakse ta nokauti ja visatakse kõrgeltkaljult alla. Mees pääseb vigastusteta. Hiljem laenab ta Pagilt vibu ja laseb ühe suure nahkhiire alla ja sõidab sellega lillade koopabossile sisse ja päästab Ka-Laa. Koopast väljapääsu otsides avastab Yor tammi ja uputab nii terve koopa ja seal olevad inimesed. Yor kannab ka kuldset medaljoni, millel on mingi seos ta päritoluga. Pag räägib Yorile legendist liivainimestest ja nende kuningannast, kellel on samuti kuldne medaljon. Yor läheb uurima ja liivainimesed vangistavad ta, nende kuninganna ongi keegi Yori rahvast, aga liivainimesed tahavad meest ohverdada. Nii aga ei lähe ja Yor tapab nad kõik, järjekordne koobas kukub sisse ja ta põgeneb kuningannaga.


Tekib armukolmnurk Yori, Ka-Laa ja kuninganna Ena vahel. Ka-Laa on väga armukade ja naiste vahel on kassivõitlus, aga siis ilmuvad lillad koopamehed välja ja ründavad neid. Yor annab kõigile tappa, aga Ena saab rünnaku käigus surmavalt haavata. Ena maetakse maha ja Ka-Laa saab tema medaljoni. Järgmiseks jõutakse randa, kus kolmik päästab kamba lapsi ühe sisaliku käest, jõutakse rannarahva juurde ja Yorile pakutakse naiseks hõimuliidri tütart, kelle ta just päästis. Aga ei, Yor ja Ka-Laa on nüüd paar. Rannarahvas räägib tormiga ümbritsetud müstilisest saarest ja lennumasinast, mis nende küla lähedal alla kukkus. Hõimu ründavad kosmoselaevad laseritega, mille käigus hõimuliider hukub. Yor tahab saarele minna, sest arvab, et seal saab vastuse oma päritolule, rannarahvas annab neile heintest purjepaadi, mis tormi käes vastu ei pea. Yor eraldub meres Ka-Laast ja Pagist, aga kõik jõuavad lõpuks saarele. Tuleb välja, et saar on tehnoloogiliselt üliarenenud ja väljaspoolne ilm on mingi maailmalõpu sündmusest järelejäänud tühermaa. Saart valitseb tegelane nimega Overlord, kellel on uimaste Darth Vaderite armee, aga teised saareelanikud on vastupanuliikumise alustanud ja tahavad kukutada Overlordi ülemvõimu, sest ta plaanib midagi paha. Yor viskab Overlordist lõpuks teiba läbi, vastupanuliikumine laseb saarel oleva tuumasünteesireaktori õhku ja nad põgenevad kosmoselaevaga maismaale tagasi inimkonnale midagi õpetama.


Ma ei ole pilves, tore oleks küll olla, aga selline see film siis ongi, oma terves hiilguses. Yor-i peaosas näitleja Reb Brown, kes muideks ei mängi siin halvimas filmis, kus ma teda näinud olen. Filmil on isegi oma tunnuslugu; laulusõnad on päris kohutavad, aga muusika on kummitama jäänud. Üle kõige on see film nii halb, et ta lihtsalt muutub heaks, selles mõttes on ta üks naljakamaid B-filme, mida ma näinud. Igati väärt süütu lõbu.

Hinnang: 1/10 ja 10/10 (raske otsustada)

Posted by: Sander

The Big Gundown


La resa dei conti (1966)

'Keep your eye on the man everyone watches!'

Lõpuks olen veidi kaugemale edasi läinud ja vaadanud ka ühe spagetivesterni, mis ei ole Sergio Leone tehtud. Ootuspäraselt avastab sellise teo käigus ainult kaduma läinud linateoseid, mis vääriksid igati suuremat tähelepanu. Vanameistrile küll au ja kiitus, aga tema edu on selle žanri teised režissöörid väga kaugele laiemast kuulsusest jätnud, nii ka on nende filmide kättesaamine üks õnne peale mäng. 'The Big Gundown', režissöör Sergio Sollima, on õnneks natuke tuntum teos, kuid sellegi poolest leidsin originaalist 15 minutit lühema versiooni, ent nauditava.


Erus pearahakütt (Lee Van Cleef) saadetakse rikka maaomaniku poolt taga ajama vägistamises ja mõrvas kahtlustatavat Mehhiko pätti (Tomas Milian), kes on põgenemas karistuse eest piiri taha. Kuriteo asjaolud on aga segased ja pearahakütt ei võta endale lihtsa tapja rolli, vaid ajab mehhiklase jälgi konstantses ülakavaldamise mängus. Lõpus aga aitab põgenemisest ning õigusemõistmine jääb vesternliku kahevõitluse otsustada. Mõningast huumorit ka ühelt austria parunilt, filmi üks parim laskur ja gringosi põlgav mehhiklasest kapten.


Teos oli küllaltki sarnane teiste vaadatud spagetivesternitega, aga eks ta nii olegi, et neil kõigil on lähestikku tungiv sisu. Nende filmide juures on aga peamine olnud alati teostus ning ehkki siin pole leonelikult võluvat kaameratööd ja lugu, on tegemist ikka laheda ja stiilse itaalia vesterniga. Algus ehkki polnud paljulubav ja vaadatav jättis vahel aukliku tunde. Eriti kui stseenilt stseenile hüpatakse nii, et on näha kuidas monteerija käärid midagi vajalikku on vahelt võtnud. Ometi oli filmi teine pool suurepärane ning lõpp jättis tervikliku tunde, samuti tipptasemel Ennio Morricone helilooming.

Hinnang: 7/10

Posted by: Sander

3.7.09

Penelope


Penelope (2006)

"Sometimes true love is right under your nose."

"Penelope" on film samanimelisest tüdrukust, kes on sündinud sea näoga needuse tõttu, mis ta pere peale mitmeid põlvkondi tagasi pandi. Tema ema hoiab teda varjus, üritades samaaegselt talle kaaslast leida. Peale mitmeid meeste ärahirmutamisi oma näo näitamisega juhtub nende majja mees, kes Penelopele silma jääb, kes ise on sinna aga saadetud hoopis teistel põhjustel. Õnnetul kombel ehmub aga ka too, mistõttu Penelope otsustab majast põgeneda, et maitsta päriselu vilju, nägu salli sisse peidetult.


Armas ja kergelt lapsemeelne romantiline film, mille võiks kindlasti ära vaadata. Vaatamata koledale seaninale on sisu siiski armas ning James McAvoy, keda võib ka näiteks "Wanted'is" näha, sai just selle filmiga sümpaatseks, isegi ilma oma kena šoti aktsendita.

Christina Ricci oli Penelope ossa oma omapäraste silmadega ka õige valik. Kõrvalosas võib näha Reese Witherspooni, kelle osa on aga üpriski tähtsusetu.

Raskeks teeb kahe nooruki elu ajakirjanik Lemon (Peter Dinklage), kes on huvitatud Penelope nosplist pildi saamisest tolle sünnist saati, kaotades seetõttu vähkruses Penelope emaga ka silma. Teda aitab rikkast perest pärit argpükslik Edward, kes peale Penelopega kohtumist on surmani ära kohkunud.

Visuaalselt oli film nauditav ning lõpus võib kuulda ühte minu meelest tuntumat Sigur Rosi lugu. Romantilisele filmile kohaselt saab natuke nalja, natuke kurvastada ning lõpuks ilusat lõppu näha. Kasutatakse liini, kus rikkast ja võimsast perest tüdruk kohtub madalama klassi poisiga ning vaatamata kõigele armastus võidab.

Max: Good God, he licked me.
Lemon: Edward.
Edward Vanderman Jr.: What?
Lemon: Don't lick Max.

Hinnang: 8/10

Posted by: Shin

25.6.09

The Face of Another


Tanin no kao (1966)

Viimasel ajal on filmihuvi mind tagasi jaapani new wave kino juurde toonud ja nüüd tasun vana võla. Hiroshi Teshigahara koostöös Kôbô Abega valminud kolmas linateos 'The face of another' (varasemad kirjutised: 'Pitfall' ja 'Woman in the dunes'). Ehkki antud teos jäi ilma "Woman in the dunes'i" rahvusvahelisest populaarsusest, oli tegemist kodumaal väga eduka filmiga, mille osatäitjate seas leidub ka palju oma aja teada-tuntud näitlejaid.


Filmile on stsenaarium kirjutatud Kôbô Abe samanimelise raamatu põhjal, mis räägib tööõnnetuse tagajärjel raskesti oma nägu armistanud ja nüüd sidemete taga elavast mehest, kes tunneb et ta on kaotamas sellepärast oma isikut. Raamat koosneb mehe päevikulaadsetest ülestähendustest, mis on põhiliselt mõeldud ta naisele. Raamatus leidub palju uitavaid ja ebaselgeid mõtteid identiteedist ning kujutab mehe päevast päeva elu, kuidas ta loob omale maski ja uut isikut, et nii oma naine ära võrgutada.


Film on raamatust aga küllaltki erinev ning toob vaatajatele võrdluses palju selgema, filosoofilisema ja ka õudsema pildi. Sidemeis otsib mees abi psühhiaatrilt, kes on ka spetsialiseerunud elutruude proteeside valmistamises. Arst pakub talle võimalust maski loomiseks, milles on ka arstil endal suur isiklik huvi, nähes läbi selle potentsiaalset tulevikku, kus maskid vabastavad inimesed moraalidest, ühiskonnast ning teevad nad teineteise jaoks täiuslikeks võõrasteks. Protsessis saada omale teise nägu, antakse mehele ka idee kasutada seda selleks, et oma naine võrgutada, aga mask annab mehele ka suurema võimaluse enesepettuseks ja veelgi maailmast võõrandumiseks.


Teosega jookseb vahepeal kõrvuti üks fiktiivne film, mida mees oli kinos näinud ning mis teda väga mõjutas. Lugu räägib noorest naisest, kes sõjajärgses jaapanis on kiirgustõve pärast saanud näole kohutava armi. See on ta ühiskonda sisenemise eelarvamuste pärast peaaegu võimatuks teinud ning nii ta elab eraldatuses, käies kord nädalas sõjaveteranide varjupaigas pesu pesemas. Neiu lootus on, et kui peaks veel kord sõda algama, siis ei ole ta armis nägu muu elu kõrval niivõrd hoomatav. Pääsemine kohutava mineviku küüsist aga jääb võimatuks ja lugu saab kurva lõpu.


Samuti on teos mõjutatud klassikalistest õuduslugudest ja nende tegelastest, nagu Frankenstein, Dr. Jekyll ja mr. Hyde ning Nähtamatu mees. Eriti filosoofilises mõõtmes on märkatavad küsimused isiku duaalsusest ja muutuvast identiteedist. Peategelane jääb aina pimedamaks maski võimalustest ning ta ongi muutumas vaikselt ka sisemiselt koletiseks. Välimuselt oli see üks õnnetus, aga uue näo taha peites on ta kaotamas oma varasemat identiteeti ja suhet naisega. Realisatsioon, et on asju, mida näeb läbi ette manatavate maskide, jätabki mehe lõpus üksi. Teise nägu filmi lõpuks aga siiski saavutatakse, ehkki see on õõnes lohutus.


Teshigahara vaadatud filmidest on see mu kindel lemmik. Küllaltki ulmelisse süžeesse on lisatud parajal hulgal fantaasiat ja õudust, et tekitada väga mõjus psühholoogiline ja kunstiline linateos. Kuigi liiga filosoofiline kohati ja küsib palju rohkem küsimusi kui suudab vastata, on tegemist haruldase teosega, mida vaataks korduvalt.

Hinnang: 9/10

Posted by: Sander

22.6.09

Party 7


Party 7 (2000)

Seitse tegelast, keda filmi alguses tutvustatakse, satuvad kõik ühte hotelliruumi. Tegelasteks on varas, kes varastas maffialt suure hunniku raha; tema tüdruksõber koos enda pindakäiva poiss-sõbraga; maffia poolt palgatud palgamõrvar, kes saadeti raha järgi; üks teine jõuguliige, kes on neid tapma saadetud; Kapten Banana ja tema uus käsilane The Mister Yellow. Aga kes siiski raha lõpuks enda kätte saab?


Film suutis alata päris võimsalt, andes teemat edasi animatsiooni abil, mis nägi väga omapärane ja huvitav välja. Edasi kulges film veidikene venivalt, kuid mingis mõttes väga omalaadselt, tuues sisse huvitavaid ja veidraid elemente ja tegelasi. Filmis olnud piilumisruumi teema meeldis mulle kõige rohkem, kus kaks pervarist pilukat hotellitoa actionit ootasid. Üldse oli kogu ruumi kujundus äärmiselt veider - Kapter Banana kostüüm ja üldse piilumisruumi atmosfäär oli midagi sellist, mida pole varem kohanud. Hoolimata antud teose veidrusest, oli siis suhteliselt nega- tiivne pool teemaarendus, mis nagu varem mainitud, venis suhteliselt hullult. Igatahes kui oodata sellest filmilt midagi väga mõtlemapanevat, rasket teemat, siis arvatavasti pettute. Lähiajal on plaanis silmad peale visata ka Katsuhito Ishii lavastatud "Shark Skin Man and Peach Hip Girl'ile", mis pidavat tunduvalt parem olema.

Hinnang: 5/10 - enamus punktid siis
visuaalsete lahenduste eest.

Posted by: Bruno

20.6.09

Teen Wolf


Teen Wolf (1985)

"He always wanted to be special...
but he never expected this!"

Scott Howard'il on suhteliselt palju probleeme, mille alla kuuluvad näiteks suhted vastassooga, üritades ühe klassiõe tähelepanu pälvida, samuti ei suuda kooli korvpallimeeskond ühtegi mängu võita ning üldse peab Scott ennnast liiga tavaliseks ja igavaks inimeseks. Ühel päeval, täiskuu saabumisel saab poiss aru, et midagi on teistmoodi, kui ta järsku koeravilele reageerib. Poisist on saanud teismeline libahunt, mis oli enne selle juhtumist suguvõsa suur saladus, mida isa varjas, arvates, et võibolla on antud nähtus ühe põlvkonna vahele jätnud. Teismelisest libahunt läheb peagi avalikuse ette, saab korvpallimeeskonda ning üldse kogub ta populaarsust, mis aga ei kesta kaua. Õnneks on olemas inimene, kes teab tegelikku Scott'i ning tänu temale ei anna poiss alla.


Scott Howard: "These waves are mine." Vaata videot siit!

X-Men Origins: Wolverine'i parodeerimiseks kasutati eriti imelikku kohta, kus imelik 80ndate libahunt autokatusel tantsis, mis pani mind päris korralikult naerma ning eks tänu sellele tekkiski huvi, et mis filmistseeni seal kasutatud on. Ok, tegemist ei ole kindlasti mingi super väärtfilmiga, kuid see pole ka sugugi halb - mõnus 80ndate komöödia. Eks terve "Teen Wolf'i" teema on täiesti "cheesy", kuid sellegpoolest väga kerge, tüüpiline antud aja lähenemine. Igatahes on tegemist südamiliku komöödiaga, mille poolest ei anna kindlasi enamus uueaja teismeliste komöödiaid võrrelda. Muidugi peamiseks antud filmi uuesti vaatamise põhjuseks, jättes kõrvale lihtsalt vanade aegade meeldetuletamise, oli see, et MovieHole'i sõnul on antud teosest tulemas uusversioon, mille kallal töötamine on muidugi veel algses staadiumis, kuid jah.. eks kohustuslik element tänapäeva noortekates on kindlasti rohke seks, mida vaevalt "Teen Wolf'i" uusversioonist saab nii lihtsalt välja jätta.

Eks see film sobib vast vaatamiseks inimestele, kellele meeldivad 80ndate filmid ja kindlasti on see vaatamist väärt, kuid juhuslikult austate Michael J. Fox'i teisi etteasteid. Mulle antud film igatahes meeldis - mõnusalt tobe ja lihtne.

Hinnang: 6/10

Posted by: Bruno

Clue


Clue (1985)

Mõistatusliku kutse peale ilmuvad kuus võõrast eraldatud mõisa, kus neid on ootamas ülemteener Wadsworth, kes tahab tuua päevavalgele külalisi siduvad asjaolud. Selgub et nad kõik on kompromiteeritud mõisaomaniku Mr. Boddy poolt, kes neilt saladuste hoidmiseks raha välja pressib. Plaan Mr. Boddy kuriteod politseile teatavaks teha võtab aga järsu pöörde kui külalistest saab igaüks mingisuguse relva omanikuks ja pärast tulede kustutamist on esimene ohver kohe olemas.


Vastus jääb kohe leidmata ka mõistatusele, kes on süüdi ja mõrvar?. Samal ajal tunnevad kõik, et nende elud on ohus ja kiireneva tempoga tuleb juurde aina uusi laipu kuni lõpud annavad iga asja kohta omamoodi seletuse ja lahenduse.


Minu jaoks küllaltki hiljuti avastatud film, mida pean kohe selliste jandikomöödia žanri teoste parimaks näiteks. Tegevus on terve filmi jooksul väga kaasahaarav ja vaimukas, vürtsitatud tihti erinevate sõnamängudega ja pööraste situatsioonidega. Ka ei morjenda filmi klišee tegelastest, näiteks tüüpiline briti ülemteenrer või lihtsameelne prantsuse teenijanna.

Samuti on "Clue" väga ainulaadne iseenesest, kuna põhineb samanimelisel lauamängul. See küll ei anna mingit alust heale loole, vaid teema suhtes on teos küllaltki kesine. Pole tegemist ka tüüpilise krimi- ja mõistatusfilmiga, küll aga vägeva komöödiaga. Rollid ja näitlemine on seejuures esmaklassiline. Eriti Wadsworthi rollis olev Tim Curry, kes kisub teema oma olemusega sõna otseses mõttes lahenduseni. Tulemuseks väga meeldejääv ja oma kultusfilmi staatust igati vääriv teos.

Hinnang: 8/10

Posted by: Sander

 
www.13-street.blogspot.com