The Last House on the Left (R)

The Last House on the Left (2009)

"If bad people hurt someone you love,
how far would you go to hurt them back?"

Pärast seda, kui põgenevad kurjategijad röövivad ning piinavad jõhkralt kahte teismelist tüdrukut, suunduvad nad halva ilma ning sõiduki puudumise tõttu lähedalolevasse suvemajja, kus juhtuvad elama aga ühe ohvri vanemad. Maja omanikud saavad peagi teada, mida nad nende tütrele tegid ning teevad kõike selleks, et kurjategijad saaks selle eest karistatud.


The Last House on the Left'i sai esilinastusel vaatamas käidud ning peab tõdema, et tegemist oli enam-vähem vaadatava uusversiooniga, kuid siiski viriseks mitmete asjade kohapealt. Originaaliga ei tasu erilisi võrdlusi teha, kuna antud teos tekitas enda elementidega, teemaarendusega täiesti teistsugust õhkkonda. Verd, gore'i ja muidu rõvedusi oli suhteliselt normaalses koguses - küll sai näha pussitamist, vägistamist, verd pritsivaid laske ja näiteks mikrolaineahjus lõhkevat pead, mis nägi väga ebausutav ja nõme välja (see asi filmi lõppus tõmbas näo ikka korralikult krimpsu). Ega selle filmiga peale šokeerimise midagi muud ei üritatudki saavutada. Eriti nõrk asi filmi puhul oli tegelaste arendus, sest olgem ausad, vaatajad ei saa tegelastega üldse tutvuda ja selletõttu oli mul küll väga ükskõik, kas nad surevad või mitte. Ei saa näha erilisi tegelastevahelisi suhteid, isegi peresiseseid - üritati kiiresti põhiasjadeni jõuda, visates vaatajatele kiiresti silmade ette oodatud asjad, jättes kõrvale suhteliselt tähtsad asjad, mis oleks filmielamust korralikult suurendanud.

Mingil määral ei olnud näitlejad ka väga hästi valitud, eriti kurjategijate rollides olevad inimesed, kes nägid välja suhteliselt võltsid. Nagu sai mainitud, mindi kiiresti üldise publiku poolt oodatud asjade suunas, millele andis samuti juures ka tegelaste toimetamised - ei olnud ühtegi vaidlust ega arutlust, mis vahepeal tekitas mulje, nagu ei olegi kolme kurja tegelast vaid üks. Film üritab vaatajalt küsida, et kui kaugele läheksid kättemaksuga, kuid millegipärast ei näita seda sugugi välja abielupaar John ja Emma. Niipea kui nad teada said, mis tütrega juhtus, võeti kohe kätte kõige lähim terariist ja joosti pimesi vaenlase poole, jättes arutamata, kaalumata, kas see, mida nad tegema hakkavad, on üldse hea mõte. Kõik tegelased jätavad mulje, nagu nad teaksid, mis neid ees ootab. Sellest filmist oleks saanud teha palju parema ja dramaatilisema thrilleri, milles suudaks enamus kinokülastajad ennast tegelastega seostada.

Lavastaja Dennis Iliadis suutis enda oskusi suhteliselt hästi näidata, kuid loodetavasti saab mees järgmine kord mõne parema projekti peale, sest osad visuaalid, võtted, mille eest ka enamus punktid tulevad, oli päris nauditavad. Aga jah.. film on pigem inimestele, kes ei otsi kinoekraanilt mitte midagi sügavamõttelist, vaid naudivad lihtsalt verepritsimist ja väljaarendamata tegelasi.

Hinnang: 5/10

Posted by: Bruno